Hinosaar ja Hino järv
Eesti Loodus, 1968 4, lk.229
Missomaa arvukatest järvedest (üle 30) märkavad külastajad kõigepealt Pulli järve Riia-Pihkva tee lähedal. Ometi on vaatamisväärsem paar kilomeetrit lõuna pool Hino järv, mis on Haanja kõrgustiku suurim (pindala umbes 200 hektarit, sügavus kuni 10,4 meetrit). Loodussõprade huvi köidab Hino järv eeskätt oma maaliliste saartega, käärulise rannajoonega, kaunite vaadetega Hino mäelt ja Siksalist, ilusa Luha kaldaalaga ja küllalt liivase põhjaga. Hino järve äärne on mitmesuguste kokkutulekute ja laagrite paik.
Vanemates kirjades kannab järv Henno, Pugola, ka Valgejärve nime, vastandina naabruses asuvale Mustjärvele, mis oma mudase põhja ja tumeda kaldametsa tõttu paistab sünkjana.
Õieti on tegemist ühe ja sama järvega, mis möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel alla lasti. Veepinna alanemise tõttu 3-3,5 m võrra eraldus Mustjärv Hino järvest ja tekkis seitse saart, mida praegu katab mets. Kui varem Hino ja Kure küla rahvas pääses suurele teele Suuresoo küla kaudu, siis pärast järve kahestumist sai rajada otsetee kahe järve vahelt. Muudeti ka väljavoolu suunda järvest, sest mõis oli huvitatud vesiveski ehitamisest Ala-Siksalis. Mägede vahelt kaevati poolekilomeetrine kraav, mille kaldad on kohati üle kümne meetri kõrged; rajati pais ja juhiti Hino vesi edasi Pedetsi jõkke. Varem voolas Hino järv välja vastassuunast - Idina järve ja oja kaudu Kuura jõkke, võimalik, et ka Lätetepera oja kaudu Koivasse.
Hino järve veeseisu pärast on hiljemgi sekeldusi olnud. Kodanlikul ajal käis veskiomanike ja Hino küla elanike tüliasja kohapeal lahendamas ringkonnakohus. Otsustati õige veetase märkida Hino-Mustjärve kraavi ääre kasvavale kasele.
Aastaid tagasi ülespaisutatud liigvee tõttu kuivasid saartel puud, mis veel praegugi paisutavad koletute skulptuuridena. "Metsavarumise ohvriks" langesid imeilusad männid järve idakaldal, teisel pool teed. Elektriliini planeerijatele jäi ette ümbruskonna siluetti rikastav üksik suur puu - Pursi kuusk.
Hino ja Mustjärve vahel asub kõrge kink, mida nimetatakse Kalmetemäeks. Muistend pajatab, et seal olnud kirik, mille tornist sõja ajal kell Mustjärve veerenud. Jaaniööl ja tormistel sügisöödel olevat selle häält veel praegugi kuulda. Tõtt on selles loos niipalju, et kingul on olnud telliskivist kabel lähedal asuva surnuaiaga.
Saared, järv ja selle ümbrus on praegu kohaliku looduskaitse all. Saartel eluneb rikkalik linnustik. Eriti tuleks märkida haigruid tumeda kuusemetsaga kaetud Järvesaarel. Omapärane ja mitmekesine on Pikksaar.
Järve praegune valdaja Misso metskond ja järveäärsete maade kasutaja Misso sovhoos peaksid hoolitsema järve ja ümbruse vaatamisväärsuste säilitamise ja läbimõeldud, hea maitsega kujundamise eest. Alustada tuleks lepavõsa hävitamisest, mis kohati takistab järve ilu mõjulepääsu.
Kalju Tarro
Hino järv
(pilt samast Eesti Loodusest).
Nimest
Esilehele
Koostatud 3. veebr. 1998, viimati muudetud 15. veebr. 1998,
tonu@estpak.ee ,
toomash@ut.ee
