Nimest


hinnus (lad. census), feodalismiaegne regulaarne loonus- või rahamaks, mida talupojad maksid maaomanikule; feodaalse maarendi vorme. Eestis oli hinnuse tähtsaim liik viljahinnus, mis vastupidi *kümnisele ei sõltunud saagist, vaid oli talu suuruse kohaselt kindlaks määratud. (ENE 3, lk. 37)
Uus ENE 3, lk. 420 annab ladinakeelseks vasteks cesus, mis on ilmselt trükiviga.

Ajaloost on teada, et üks osa talupoegadest vabanes väljaostu teel pärisorjusest ja muutus hinnusetalupoegadeks (censitaires). Tihti tuli selline variant kõne alla just muust maailmast eraldatud taludes (nt. üksik majapidamine kusagil metsalaanes või saarel).

Perelegend räägib, et Järvamaale tulid Hinnosaared mingilt saarelt. Selliseid saari, kuhu parasjagu üks või kaks talu ära mahtus, on Eesti rannikumeres ja järvedel palju.

Näiteks Otepää lähistel Pühajärvel on viis metsaga kaetud saart ja Väike-Lepasaare teiseks kasutatavaks nimeks on Innussaar.

Viktoriiniküsimusele, mis on Eesti kõige lõunapoolsema saare nimi, pakuks vastuseks Hinosaar . Meres on kõige lõunapoolsemaks ilmselt Ruhnu saar. Kaardi pealt vaadates on terve Haanjamaa temast lõuna pool. Haanja kõrgustiku suurimaks järveks on Hino järv, mis asub Missost umbes 2 km lõunas; pindala 198,8 ha, sügavus kuni 10,4 m (ENE 3 lk.37). Järvel on kaheksa saart, nendest lõunapoolseim Pidusaar ehk Hinosaar (Eesti Loodus, 1968 4, lk.229).

Kui Te olete kohanud perekonna või kohanime Hinnosaar, Innosaar, Innussaar, siis andke sellest teada.

Ajaloost
Esilehele
Koostatud 23.dets. 1997, viimati muudetud 3.veebr. 1998, tonu@estpak.ee , toomash@ut.ee